Naissaare reisid
Mida teha Naissaarel?
NSVL miinilaod ja ilusad liivarannad
Unustatud ajaloo jälgedes: NSVL sõjaväe miinilaod, raudtee, Lõunaküla ning imelised liivarannad.
Tuur sobib jalgrattaga või jalgsi matkamiseks
Väljumised Tallinnast: (kaardilink) Lennusadam, Sunlines kai nr. A3
Tähelepanu! Iga täiskasvanuga saab kaasas olla max 4 alaealist(<17.a.). Lastegruppide puhul kehtib eraldi hinnakiri. Vastutavatele saatjatele soodustused. Gruppidele ja privaatsündmuse korraldamiseks küsi pakkumist info@sunlines.eu või tel. 50 32 321
Naissaare majutus
Vaata Naissaare majutusvõimaluste kohta lähemalt siin Naissaare majutus …
Naissaare kõige suurem majutuspaik on saare lõunaosas paiknev Külalistemaja, kus peamajas on kuni 120 ja kõrvalmajas 100 majutuskohta. Külalistele pakutakse süüa, ekskursioone, seminariruumi ja puuküttega sauna.
Männiku külas on kaks Merikotka puhkemaja, mis kokku mahutavad 30 inimest. Majade vahetus läheduses asuvad rongipeatus, telkimisala, kohvik koos väliterrassi ja grillimisvõimalusega, välitelk söögi serveerimiseks, lõkkeplats ja võrkpalliväljak. Liivarannani on 400 meetrit.
Naissaare reisid ja ekskursioonid annavad võimaluse otse Tallinna kesklinnast astuda hoopis teistsugusesse maailma puutumata looduse ja sajanditepikkuse seisma jäänud ajalooga.
Naissaar on olnud tähtis meresõidupunkt juba 13. sajandist. Erinevad valitsejad on siia ehitanud kindlustusi ning täna asub Naissaarel eesti väike “angkor wat” maaliliste ja tohutult massiivsete taimestikku kasvanud kindlusvaremetega. Naissaare majaka tipust avanevad lummavad vaated. Majaka tippu viib trepp 207 trepiastmega. Tuletorni juures asub majavahi elamu ning Nõukogude sõjaväe kunagine raadioluure keskus. Varemetepiirkond asub sadamast 7 km kaugusel ja sinna sõidame sõjaväe maastikuveokiga.
Naissaare lõunatipus on imelised ja puutumatud liivarannad, kust avaneb hea vaade Tallinna tornidele. Saare looduskaitse all olevad metsaad pakuvad mõnusat matkavõimalust.
Saare keskosas asuvad NSVL sõjaväe pärandina jäänud miinilaod ja kitsarööpmeline raudtee.
Laevareis Naissaarele kestab ainult 60 min.
Suveperioodil väljuvad reisid igapäevaselt Tallinna Lennusadamast.
Naissaare reisid viivad Sind nii lähedale ja samas nii kaugele
Vaata Naissaare kohta lisaks:
• Sõidugraafik Tallinn-Naissaar …
• Naissaare laevaliiklus …
• Naissaare majutus …
• Naissaare raudtee …
• Suvepäevad Naissaarel …
• Naissaare klassiekskursioonid ja koolireisid …
• ERR Maahommiku saade Naissaarest …
Naissaare nime legendid
1075.a. pajatab Bremeni munk Adam oma reisikroonikas Finlandist lõunas paiknevast saarest, mis pole kaugel Aestlandist. See saar on Terra Feminarum. Munk kirjeldab saare vapraid sõdalannasid nii: Saart valitsevad naissõdurid, keda nende lapsepõlvest alates on kasvatatud saare kaitsmise vaimus ning kellele mees tähendas vaid alamat olendit. Mees kujutas endast lihtsalt orja. Naised said käima peale juhul, kui olid maitsnud saare keskel asuva salaallika vett või kasutati saarele sattunud meremehi, kes tapeti kohe peale oma mehekohuse täitmist naissõdurite ees.
13. sajandisse jääb muistend Taani printsessist, kes eelistas poistele tütarlapsi. Skandaali puhkemise vältimiseks saatis Taani kuningas erihuvidega piiga Naissaarele. Üksildasena uitas too neiu saarel ringi. Kord tillukesel soojärvel oma peegelpilti imetledes kaotas ta kuldkrooni vette. Üritades krooni laukast kätte saada, kukkus ta samasse saladuslikku soojärve. Sealsamas muutus ta kuldset krooni kandvaks maoks ja nüüdki veel pidavat printsess ussina saarel ringi uitama.
Saare eestipärast nime Naisaar mainitakse Eberhard Gutsleffi poolt esimest korda kirjalikult 1723. aastal. Merekaardil saab saare nime Naissaarena näha 1921. aastast. Saare nime tähendusele ühest selgitust ei ole. Tartu Ülikoolis 1930–1941 rootsi keele professorina tegutsenud Per Wieselgren näitab, et Naissaare nime algtüvi on soome-ugri päritolu ning see on aja jooksul nii rootslaste kui sakslaste poolt ümber tehtud – vastavalt Nargö ja Nargen. Ürgsoome keeles on olemas sõna narki ja lapi keeles njarga, mis tõlkes on „neem” või „poolsaar”. Saksa keeles on sarnase tüvega sõna Nehrung, mis on tõlkes „kitsas liivasäär meres”. Wieselgren usub, et kõik kolm sõna pärinevad ühest ja samast tüvest. Tõepärane on, et Narkisaarest sai nii Nargö kui Nargen ja eestlastele omase mugava keelepruugi tõttu omakorda Narisaar ja sellest Naissaar.